Visualiseerimine

Eestlastele on nõukogude võimu alt vabanemine andnud lisaks iseseivsele ka valikuvabaduse. See on suurepärane võimalus, kuid ajab meid tihtipeale ummikusse, sest valikute tegemine võib osutuda raskeks. Loomulikult tahame teha parima võimaliku valiku saadaolevatest variantidest ja vältida valesid otsuseid. Kahjuks võib otsustamine olla päris keeruline ja ei tähenda igaühe jaoks samasuguseid valikuid. See, mis ühe inimese jaoks on parim variant on teise jaoks täiesti ebasobiv. Võimatu on anda universaalseid soovitusi, mis sobiksid ühtviisi hästi kõigile. 

Visualiseerimine võimaldab säästa aega, materjale ja raha.

Samasugune probleem kerkib esile ka renoveerimisel. Väga raske on valida, kuidas kujundada ruumiplaan, milliseid seadmeid ja valgusteid paigaldada ning missuguseid materjale kasutada. Siinkohal on palju abi võimalike lahenduste visualiseerimisest. Visualiseerimine tähendab lihtsustatult virtuaalse mudeli loomist, mille peal on võimalik katsetada erinevaid ruumiplaane ja materjale ning hinnata nende omavahelist sobivust. Kui midagi ei sobi saab lihtsa vaevaga uusi kombinatsioone katsetada seni kuni jõutakse soovitud tulemuseni. Kulutused, mis seeläbi tehakse on olematud võrreldes reaalse ümberehitamise kuludega. Katsetades erinevaid materjale ja lahendusi ehitamise käigus raisatakse nii materjale, aega kui ka raha. Seetõttu soovitangi enne haamri ja saega objektile tormamist leida visualiseerimise abil antud tingimustesse parimad lahedused.

Visualiseeringu kvaliteet sõltub selle eesmärgist. Äärmiselt elutruude visualiseeringute loomine võib osutuda ajamahukaks ja seetõttu ka kalliks. Tihtipeale on lihtne visualiseering täiesti piisav, veendumaks lahenduse või materjali sobivuses. Allpool on toodud mõned näited lihtsamatest piltidest.

Taavi Tilga,

AusKonsult OÜ juhatuse liige

Jaga seda:
Facebook

Vannitoa renoveerimise planeerimine

Varasemalt on juttu olnud, et korterite remondi puhul on kõige olulisemateks ruumideks köök ja vannituba. Seekord keskendungi vannitoa renoveerimisele, toon välja peamised vead ja annan mõned soovitused, millistele osadele peaks rõhku panema.

Vannitoa probleemid

Väga paljude korterite vannitoad on kehvas olukorras ja amortiseerunud sisustusega. Kui sanitaarsõlmed on juba kriitilises seisus, siis võib lähemas tulevikus tekkida vajadus likvideerida veeavarii tagajärgi. Mõistlikum on seda vältida ja tegutseda enne kui häda käes.

Probleemidest vannitoas annavad märku vohav hallitus, pidev liigniiskus, vannitoa seintelt kooruv värv, ummistused äravoolus, roostetavad torud ja küttekehad, probleemne wc-pott. Viimase puhul on väga sage, et pärast loputust jääb vesi potis nirisema. Tundub tühine probleem, kuid kuu lõikes tähendab see märgatavat lisakulu.

Veetõke ehk hüdroisolatsioon

Hallitus

Püsiv niiskus on soodne pinnas hallitusele

Hallitus ja kooruv värv vannitoas kui ka sellega piirnevate tubade seintel on probleemid, mis ilmnevad tihtipeale korraga. Seda kõike põhjustab ebapiisav hüdroisolatsioon. Levinud eksiarvamuse kohasel on keraamiline plaadiga kaetud sein veekindel ja mingit lisakihti veeisoleerimiseks ei vaja. Kahjuks pole see tõsi – keraamiliste plaatidega seinad ja põrandad vajavad vastavalt tsoonile (vt allolevat pilti) niiskus- või veetõket. Puuduv isolatsioon põhjustab seina märgumist, mis omakorda tekitab hallitust ja värvi koorumist. Kui märgunud sein on ühtlasi ka välissein, siis suureneb selle soojusjuhtivus ja vannituba muutub külmemaks. Hüdroisolatsioonimaterjalid moodustavad seina pinnale niiskuskindla kihi, mis ei lase niiskusel seina sattuda. Vannitubades on selleks mugav kasutada võõbatavaid hüdroisolatsioonimastikseid koos tugevndusriidega.

Väikese vannitoa puhul on minu soovitus katta hüdroisolatsiooniga lisaks põranadale kõik seinad. Kui vannituba on suurem ja kõikide seinte katmine osutub liiga kalliks, siis võib piirduda kogu põranda ja seintega vaid kraanikausi, dušši ja vanni läheduses. Ülejäänud seinad tuleks sel juhul katta niiskustõkkevahendiga. Siinkohal soovitaksin erandi teha kipsseinte puhul ja katta kõik seinad veetõkkega. Üldiselt on tootjatel päris head juhendid tööde kirjelduse ja järjekorra kohta. Seepärast ei hakka siinkohal neid ümber kirjutama, kuid soovitan neid kindlasti lugeda ja järgida. Puudulikult tehtud hüdroisolatsioon on sisuliselt sama halb kui selle tegemata jätmine. Seepärast tuleb see teha eriti hoolikalt.

Hüdroisolatsiooni tsoonid

Vannitoa tsoonid

 

Planeerimine

Vannitoa remonti planeerides tuleks esmalt selgeks teha, mida ja millises mahus uuendada. Kui tegemist on paarikümne aasta vanuse vannitoaga, kus pole mingit remonti tehtud, siis soovitan välja vahetada kogu torustiku ja sisustuse ning teha uus viimistlus. Remontimata korteri puhul on tavaline, et vannitoas on vana malmvann, mille välimus on kehvapoolne. Kui soov on ruumi säästmiseks minna üle duššinurga lahendusele, siis oleks mõistlik vann metallikokkuostu viia. Juhul, kui on plaanis kasutada vanni ka edaspidi, siis üks variant, on lasta vana vanni sisse panna plastikkest. Selle lahenduse kohta saab rohkem infot siit.

Tulemuseks on stabiilne ja tugev pind, mis ei ole metallvannile omaselt külm. Hinna poolest on see veidi soodsam kui uus vann. Eriti arvestades seda, et odavamate vannide kvaliteet jääb sellele lahendusele alla.

Teine variant vana vanni säilitamisel on see katta emailvärviga. Selle suurim puudus on pinna ettevalmistamise keerukus, et tagada emailvärvi püsimine. Isegi kui saavutatakse korralik aluspind ja ühtlane emailikiht, siis vanni pind jääb ikkagi külmaks.

Vanni säilitamise küsimus on tihedalt seotud vannitoa üldise planeeringuga – kas sinna peab mahtuma ka pesumasin, WC ja kapid. Kui ruumi on vähe, siis on iga sentimeeter arvel!  Seetõttu tasub hoolega mõelda, kuidas kõik soovitav sisustus paigutada. Kontrollida, kas selle plaani järgi jääb liikumiseks piisavalt ruumi ning kõik uksed on avatavad. Ruumipuuduse korral on alati võimalus vannituba suuremaks teha, kuid see muudab remondi kallimaks.

Vann-vannis

Vanasse malmvanni on paigaldatud uus plastikkest

 

Kommunikatsioonid

Jõudes sobiva ruumilahenduseni, tuleb mõelda kommunikatsioonide peale – kuhu paigutada kanalisatsiooni- ja veetorud ning elektripistikud. Kommunikatsioonide planeerimine ja paigaldus on mõistlik lasta teha nendega igapäevaselt tegeleval spetsialistil. Kogenud torumehe palkamisega välditakse asjatut ajakulu ja lisasõite poodi, sest mõni detail ei sobi või on puudu. Rääkimata sellest, et vajalikesse kohtadesse saaks pandud sulgemiskraanid, veemõõturid oleks peidetud ning välditaks valesid tooteid seina sisse peidetavates lahendustes. Hiljem, kui konstruktsioonid on suletud ja pinnad viimistletud, on vigade ilmnemisel nende parandamine äärmiselt keeruline.

Ventilatsioon

Vannitoas on eriti oluline tagada piisav ventilatsioon, mis juhiks ära liigse niiskuse. Mittetoimiva ventilatsiooniga vannituba jääb rõskeks ja tekitab soodsa pinnase hallitusele. Kontrolli olemasoleva ventilatsiooni toimimist. Kehva tõmbe puhul võib aidata õhu pealevoolu võimaldamine (piisavalt suur vahe vannitoa ukse all või õhutusavad ukse sees) ja/või ventilatsioonilõõri ventilaatori paigaldamine. Viimase vajalikkuses on mõistlik selgusele jõuda planeerimisel, sest ventilaator vajab elektrit ja hiljem kaablit seina sisse nii lihtsalt enam paigaldada ei õnnestu.

Küte

Paneelmajades on vannitubadesse tavaliselt paigutatud keskkütteradiaator või soojaveetorule paigaldatud käterätikuivatustoru. Lisaks on võimalik paigaldada elektriline põrandaküte. Juhul kui olemasolevat vannituba täiesti ümber ei ehitata, siis on tõenäoliselt vaja tõsta vannitoa põrandapinda ning esiku ja vannitoa vahele tekib aste. Astet on võimalik vältida põrandakonstrukstiooni välja lõhkumise teel. Arvestada tuleb, et see tähendab suuremat tööd ja tekitab rohkem prahti, mida minema vedada.

Viimistlus

Viimistlusmaterjalide valik on kirju ja otsustada raske. Siinkohal ei hakkaks pikalt rääkima erinevate materjalide plussidest ja miinustest, kuid üks oluline asi, mida valikute puhul silmas tasub pidada on nende puhastatavus. Näiteks looduskivi immitatsioon näeb väga ilus välja, kuid sellega kaetud põranda puhastamine on märksa aeganõudvam kui sileda keraamilise plaadi puhul. Valged plaadivuugid võivad olla väga stiilsed, kuid määrduvad ruttu (eriti põrandal). Selle asemel tasuks valida tumedam või kergelt toonitud vuugisegu. Eelnev ei tähenda seda, et mainitud raskesti puhastatavad variandid tuleks täiesti välistada, pigem on see mõttekoht, kui palju aega ollakse valmis pühendama, et esialgset välimust hoida. Algne efekt säravvalgest vannitoast kaob kiirelt, kui seda piisavalt sageli ei puhastata.

Sisustus

Sanitaarseadmete puhul on mõistlik valida lähtuvalt pakutava garantii pikkusest ja müüja soovitusest. Odava segisti madalama hinna eelis kaob kiiresti kui seda on vaja sagedasti vahetada. Ostes kohe pisut kallima korraliku toote jääb ära vahetamistele tehtavad vaev ja lisakulud. Kvaliteet on oluline ka kappide valikul – kehvema kvaliteediga ja valedest materjalidest valitud kapid võivad niiskuse toimel kaotada esialgse väljanägemise.

Lõppsõna

Loodan siiralt, et said artiklist midagi kasulikku ja see aitab renoveerimisel saavutada soovitud tulemuse. Juhul kui arvad, et midagi olulist jäi mainimata või soovid põhjalikumat infot, siis võta meiega ühendust või kirjuta kommentaaridesse.

Taavi Tilga,

AusKonsult OÜ juhatuse liige

Jaga seda:
Facebook

7 viga, mida vanema korteri renoveerimisel vältida

Renoveerimine on paljude jaoks omandanud negatiivse alatooni. Kõik me oleme kuulnud lugusid naabritelt, sõpradelt või sugulastelt, kuidas remondi käigus läks kõik valesti – eelarve ületas igasuguse piiri, kogu protsess venis kordades pikemaks kui algselt kavandatud. Leian, et selle põhjus on enamasti teadmatus ja sellest tulenevad ootused, mis ei saagi realiseeruda.

Esmalt tuleks selgeks teha, millised eesmärgid on reaalsed ja alles siis on võimalik õigete sammudega nendeni jõuda. Kui eesmärgid on ebarealistlikud, siis pole neid võimalik täita ka parima tahtmise korral ja ongi olemas jututeema lähedastega sellest, kui hullumeelne tegevus see renoveerimine ikkagi on.

Alljärgnevalt toon välja 7 levinud viga, mida on võimalik vältida, kui neid õigeaegselt teadvustada ja nende teemadega tegeleda. Loomulikult on võimalikke probleemseid kohti veel, kuid kõiki siinkohal välja tuua oleks mõeldamatu. Seepärast piirdun seitsme, enda arvates olulisimaga.

  1. Väldi materjalide ostu ja remondiga alustamist enne renoveerimisplaani ja eelarve koostamist. Renoveerimisplaan ja eelarve ei pea olema ülipõhjalikud, kuid siiski on mõistlik see teema enda jaoks korralikult läbi mõelda. Tehes lihtsamad joonised (näiteks korteri plaan mööbli paigutuse ja mõõtudega) ja mõeldes läbi kasutatavad materjalid saab leida vajaminevad mahud ja paika panna ligikaudse tööde tegemise ajagraafiku. Selle info põhjal saab koostada ligikaudse eelarve ja vajadusel korrigeerida näiteks materjalide valikut, et olemasolevatest vahenditest ikkagi piisaks. Kindlasti tuleb arvestada reserviga, mille suurus peab olema vastavuses eelarve täpsusega, kuid mitte vähem kui 10%. Kogemused näitavad, et ka kõige täpsema eelarve puhul on reaalsed kulud pisut suuremad. Kõige halvem variant on see, et alustatakse ilma igasuguse orientiirita ja kulutatakse alguses suurem summa kallitele materjalidele. Remondi käigus selgub, et raha jääb puudu ja ülejäänud materjalid ja sisustus ostetakse võimalikult soodsalt või jääb remont rahapuuduse tõttu üldse lõpetamata. Esimesel juhul on tulemus lihtsalt ebamõistlik, teisel puhul võib tekkida elamiskõlbmatu korter (näiteks sisustuseta vannituba ja köök), mille eest on endiselt vaja tasuda kommunaalarved.
  2. Ära keskendu liigselt kallitele viimistlusmaterjalidele. Kvaliteetsed materjalid ei ole loomulikult kõige odavamad, kuid mingist piirist ülespoole minnes läheb hinna ja kvaliteedi suhe paigast ja sa ei saa kulutatud raha eest samavõrra rohkem kvaliteeti. Kui on soov saada luksuslikumat tulemust, siis võiks osta kallimad sanitaarseadmed (segisti, vann, WC pott) ja tehnika. Loomulikult tuleb hoida silm peal eelarvel.
  3. Remondi planeerimisel ära jäta väljavahetamata amortiseerunud osi (uks, sisseehitatud mööbel jms), mis võiks veel mõne aasta kesta. Kui enne remonti tundub mõistlik raha säästmiseks jätta alles võimalikult palju, siis peale remonti võivad alles jäetud osad paista täiesti sobimatud. Samuti tuleb arvestada, et neid on vaja remondi ajal liigutada või kaitsta kahjustamise eest ja see kõik on aja- ning rahakulu. Kui tulemuseks on võimalik mittesobiv kooslus vana ja uue vahel, siis peaks leidma vahendid, et ka need osad asendada.
  4. Väldi kõige odavamat remondimeest/-firmat, kui sa pole kindel saadavas kvaliteedis. Tihtipeale on kõige odavam remondimees „kuldsete kätega“ ja teeb tööd kiiresti, kui ainult kohale jõuab. Kui töömehe tuleku peale kindel olla ei saa, siis võib remont määramata ajaks venima jääda ning odavast variandist saab hoopsiki kõige kulukam. Ka firmade puhul tasub olla ettevaatlik ja uurida nende varasemat tausta ning käitumist. Kui nad ajavad asju ametlikult, siis on hind küll pisut kallim, kuid tellijal on olemas teatav kindlus, et nad vastutavad tehtud töö kvaliteedi eest ja vajadusel likvideerivad leitud puudused, et oma mainet hoida.
  5. Üks spetsiifilisem viga, mida tihtipeale suuremates korterelamutes tehakse on gaasipliidi väljavahetamine eelnevalt piisava elektrivõimsuse varu olemasolu kontrollimata. Probleemi olemus on lihtne – kui remontimata korteris on gaasipliit (osades veel lisaks gaasipõleti sooja vee saamiseks) ja see asendatakse elektripliidiga (elektriboileriga gaasipõleti asemel), siis korteri elektritarbimine tõuseb märgatavalt. Kui korteril on 16A (või väiksem) kaitse, siis on probleem. Kasutades pliiti kui samal ajal töötab ka näiteks pesumasin, külmkapp, elektriboiler ja valgustus, siis tõenäoliselt lülitub kaitse välja. Selleks, et ei peaks tarbimist ajastama ja elektrikapi juurde jooksma, oleks mõistlik kasutada ka edaspidi gaasipliiti või lasta paigaldada suurem peakaitse ja vedada mõned lisakaablid.
  6. Kui on soov vanad aknad välja vahetada kaasaegsete pakettakende vastu, siis kontrolli kindlasti ventilatsiooni toimimist. Viga, mis tehakse on see, et vanad aknad asendatakse uutega mõtlemata, kuidas muutunud olukorras sisekliima toimib. Uued aknad ei võimalda nende kaudu enam õhuvahetumist ja kui ventilatsioon ei toimi, siis tekib tuppa liigniiskus. See omakorda põhjustab ebamugavust ja loob soodsa pinnase hallituse tekkeks. Juba tekkinud hallituse eemaldamine on tülikas ja võib kahjustada viimistlust. Seega märksa lihtsam on seda ennetada. Kui olemasolev ventilatsioon ei toimi, siis võib olla abi ventilatsioonilõõride puhastamisest või värskeõhuklappide lisamisest. Ventilatsioon toimib, kui ventilatsiooniresti juures kätt hoides on tunda õhu liikumist.
  7. Viimane levinud viga on korteri kindlustamata jätmine. Kui korter on ostetud pangalaenuga, siis on kindlustus kohustuslik, kuid tihtipeale pangalaen puudub ja siis ei nähta vajadust kindlustuse eest maksta. Loodetakse, et midagi ei juhtu ja säästetakse kindlustusele kuluv summa. Mina leian, et sääst ei ole kuigi suur (korterite kindlustusmaksed on küllaltki madalad) ja kui midagi peaks ikkagi juhtuma, siis võib väljaminek olla väga suur ja tavaliselt vajalikul hetkel sellist summat pangaarvel pole. Kõige sagedasemini põhjustab suuri kulutusi vee-avarii, harvem tulekahju. Kuna antud teema puhul on tegu kortermajaga, siis tuleb arvestada ka naabritega. Kui elad esimesel korrusel, siis ise vee-avariid põhjustades oled ainus kannataja, kuid olles näiteks viimasel korrusel on olemas võimalus, et sinu poolt põhjustatud uputus tekitab kahju kõigile allpool elavatele naabritele. Sellisel juhul on abi vastutuskindlustusest. Unerahu huvides on mõistlik valida enda olukorrale ja riskitaluvusele sobiv kindlustus.
Põranda veekahjustus

Põranda veekahjustus

Selline on minu arvates nimekiri olulisematest vigadest. Kindlasti jäid välja mitmed levinud vead. Juhul kui arvad, et midagi olulist jäi mainimata või soovid põhjalikumat infot, siis võta meiega ühendust või kirjuta kommentaaridesse.

Mõningaid näiteid humoorikatest ehitusvigadest saad vaadata siit.

Taavi Tilga,

AusKonsult OÜ juhatuse liige

Jaga seda:
Facebook

Millest lähtuda kodu ostmisel praegusel kinnisvaraturul?

korteri ostmine

Korteri ostmine nõuab kodutööd

Korteri ostmine nõuab kodutöödMe kõik teame, kui raske on teenida raha isikliku kodu soetamiseks. Juba ainuüksi pangalaenu sissemakse kogumine on tavainimesele aeganõudev protsess. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli tähtajalise hoiuse intress isegi üle 5%, siis praegu pakuvad suuremad pangad 1-2%. Kui nüüd võtta selle kõrvale uudised valuutasõjast ja pidevatest „raha trükkimise“ otsustest nii Euroopas, USAs kui ka mujal, siis saab selgeks, et raha väärtus hakkab lähiajal kiirenevas tempos langema – supile vee lisamine muudab supi lahjemaks. Sellest, miks antud juhul kaotavad enim säästjad saab edasi lugeda siit. Seepärast on mõistlik mitte hoida suurt hulka raha lihtsalt seismas, vaid see investeerida (üürikinnisvara, laenude andmine) või paigutada väärtust paremini hoidvatesse vahenditesse (väärismetallid, isiklik kinnisvara).

Kui jõutakse niikaugele, et omafinantseering või lisatagatis on olemas, siis võib hakata meelepärast kodu valima. Siinkohal tuleb teha väga kaalutletud otsused, sest kinnisvara on kallis valdkond, kus võiks juhinduda põhimõttest üheksa korda mõõda üks kord lõika. Aga millest, siis uue kodu otsimisel alustada?

Esmalt tuleb kindlasti paika panna asukoht ja kinnisvara tüüp. Asukoht on tähtsaim omadus, seda eriti praeguse aja Eesti kinnivaraturul. Kuna kodu ostmine on pikaajaline investeering, siis tuleb seda tehes ka tulevikule mõelda. Praeguste trendide jätkudes (rahvastiku üldine vähenemine ja koondumine Tallinna ja Tartu ümbrusesse) on kodu ostmine väljapoole Tartu- ja Harjumaad seotud mitmete riskidega. Peamised neist oleks töökohtade ja investeeringute vähenemine, tühjaks jäävad korterid ja majad. See tähendab, et kui tulevikus on mingil põhjusel vaja hakata soetatud kodu müüma, siis võib selle väärtus olla oluliselt väiksem kui praegu. Statistika kohta loe edasi siit.

Kinnisvara tüübist sõltub nii ostuhind kui ka ülalpidamiskulud. Valida on näiteks korterite, ridaelamu bokside ja majade vahel. Korterite ülalpidamiskulud on üldiselt väikseimad, järgnevad ridaelamu boksid ja eramajad. Viimaste puhul võib soodne ost osutada kallitele küttekuludele või väga kehvale ehituslikule seisukorrale. Kuna korralikud majad heas asukohas on enamikule liialt kallid, siis keskendun järgnevas osas korteritele, kui kõige levinumale kinnisvara tüübile.

Olulist rolli korterite puhul mängib nende vanus. Põhimõtteliselt võib Eestis olevad korterid jagada nelja suurde rühma:

  • täiesti uues majas,
  • viimase 25 aasta jooksul valminud majas,
  • nõukogudeaegses majas,
  • 20. sajandi esimeses pooles ehitatud puumajades.

Uut korterit on peaaegu eranditult võimalik soetada ainult Tallinnas või Tartus ja nende lähiümbruses. Selle põhjuseks on rahvastiku vähenemine teistes piirkondades ja oluliselt madalamad kinnisvarahinnad. Need ei motiveeri kinnisvaraarendajaid kallimatest piirkondadest väljapoole vaatama, sest ehitushind on igal pool sisuliselt sama. Vähemalt Tallinnas on uute korterite puhul konkurents päris tihe. Objekte on palju ja valik lai. Nende eest küsitav hind, nagu ka vanemate korterite puhul, on sellest hoolimata kõrge. Tundub, et odav laenuraha ja soov raha kuskile kindlasse kohta paigutada paneb paljusid tegutsema. Tuleb siiski arvestada sellega, et kui pikalt tõusnud kinnisvarahinnad teevad läbi korrektuuri, siis nende korterite hinnad ülepakkumisega turul langevad. Seetõttu tundub mõistlik võimaluse korral ostu pigem pisut edasi lükata, et näha kuhu poole ligi aasta samal tasemel püsinud kinnisvarahinnad liikuma hakkavad. Kui oodata pole võimalik, siis tuleb soodsa pakkumise leidmiseks varuda aega. Põhjalikult tasub kaaluda ja külastada vähemalt viit objekti. Selle põhjal saab juba selgema pildi valitud segmendist ja suureneb võimalus leida paindlikum müüja. Valiku tegemisel tasub meeles pidada, et kinnisvara lõplik hind kujuneb läbirääkimiste tulemusena.

Uute korterite puhul on müügiargumendiks madalamad küttekulud võrreldes vanemate majadega. Kui maja on projekteeritud A või B energiamärgisele vastavalt, siis on küttekulud tõepoolest märgatavalt soodsamad. C ja D klass on levinud ka vanematel täielikult renoveeritud majadel. Asjaolu, mis räägib üldjuhul uute korterite kahjuks on kõrgete tasudega hoolduslepingud, mis on sõlmitud arendjate poolt pikaks ajaks. Korraliku korteriühistuga vanemates majades sedasorti kahjulikke lepinguid ei sõlmita, sest korteriühistu juhid elavad ise samas majas ja maksavad samu tasusid.

Uute korterite eelis on loomulikult ehitaja garantii ja asjaolu, et lähima paarikümne aasta jooksul ei vaja maja renoveerimist. Kindlasti ei tähenda see seda, et mingeid probleeme ei esine. Sõltuvalt projektist ja ehitajast võib probleeme olla, kuid võib eeldada, et tõsisemad neist saavad kõrvaldatud garantiiaja jooksul arendaja kuludega (eeldab tähelepanelikkust ja asjaajamist elanike poolt). Kui tegemist on väikese arendaja või ehitajaga, siis tasub uurida põhjalikult maja kvaliteeti. Sellisel juhul ei soovitaks osta korterit projekteerimisfaasis, sest riskid on liialt suured.

Viimase 25 aasta jooksul valminud majade puhul tuleb kvaliteedi suhtes olla eriti valvas, sest kvaliteet on antud perioodil olnud vägagi kõikuv. Eriti palju probleeme on esinenud buumiaegsetel majadel. Kuna nende objektide puhul garantii enam majadele ei kehti ja ekspluatatsioonikulud võivad kehva ehituskvaliteedi tõttu olla kõrged, siis on vaja kõik puudused võtta arvesse juba ostueelsetel hinnaläbirääkimistel. Vastasel korral tuleb endal teha hiljem ootamatult suuri lisakulutusi.

Nõukogudeaegsete korterite puhul on mõneti lihtsam. Levinud on kindlat tüüpi majaprojektid, mille osas suuri ootamatusi olla ei saa. Vältida tasuks telliskiviseintega kortermaju, millele väljastatud energiamärgised on tavaliselt klassis F. Paneelmajade puhul on tegemist D või E klassiga (otsaseinad soojustatud). Väga oluline, et majas tegutsev korteriühistu oleks aktiivne ja tegus. Kui on näha, et majas aastate jooksul midagi vahetatud või renoveeritud pole, siis on mõistlikum edasi otsida. Kehv korter korralikus majas on oluliselt parem variant kui hea korter kehvas majas. Maja seisukorra parandamine on oluliselt raskem kui korteri oma.

Samuti tuleb meeles pidada, et lisaks maja üldisele asukohale mõjutab hinda märgatavalt ka paiknemine infrastruktuuri suhtes. Juhul, kui parkimisala pole laiendatud, on üks esimesi probleeme tiheda asustusega kortermajade piirkonnas parkimine. Samas on suur miinus tööstuspiirkonna lähedus või paiknemine suure magistrali ääres. Pidev müra, tolm ning osadel juhtudel tuntav vibratsioon tekitab ebamugavusi. Selleks, et leevendada kahte esimest peaks majal olema korralikult toimiv ventilatsioon. Kui ventilatsioonipuhastamise või ümberehitusega majas tegeletud pole, siis tuleb arvestada sellega, et akende lahti hoidmisest pääsu pole. Põhjuseks on uued plastaknad, mis erinevalt esialgsetest puitakendest ei võimalda enam õhu liikumist akna kaudu. Kui akent tuulutamiseks ei avata, siis tekib liigniiskus, mille tagajärjeks on hallitus seintel ja lagedes.

Vanades puitmajades asuvad korterid on kahtlemata üks põnevamaid valikuid, mis võimaldab rakendada loovust ja tekitada ajaloolise atmosfääriga kodu. Kahtlemata on see põhjuseks, miks nii paljud loomeinimesed just selle variandi valivad. Kui see oled ka Sina ja omad teatavat rahalist puhvrit ootamate lisakulutuste jaoks, siis stiil võib olla otsustav kriteerium valiku tegemisel. Kuna tegu on juba vanema majaga, siis tuleb seda eriti kriitilise pilguga vaadata. Esmatähtis on otsida läbijookse ja vaadata üle vihmaveesüsteemid. Kui nendega on kuskil tõsisemaid probleeme, siis tasuks varasemate kogemusteta ostjal sellist maja vältida. See osutab kahele asjale – korteriühistu suutmatusele ja ohule, et remondieelarve või hilisemad ülalpidamiskulud kasvavad ootamatult suureks.

Kuna korteriühistu on väike, siis tutvu eelnevalt ka selle maja teiste elanikega. Kui näiteks neljakorterilises majas on üks makseraskustega elanik, siis see tähendab veerandi võrra suuremaid kulusid teistele. Seevastu suuremates paneelmajades on selle mõju eelarves vaevumärgatav.

Puitmajas asuvate korterite suurimaks plussiks on tavaliselt stiilsed detailid (laudpõrandad, palkseinad, aknad, uksed). Tihtipeale on nendega kordades rohkem tööd kui uute paigaldamisega. Seepärast proovi hinnata ees ootava töö mahtu ja võrdle seda aja ning rahaga, mida oled valmis panustama. Vanade asjade taastamine pole kaugeltki lihtne ja nõuab kõvasti aega. Kui maja asub muinsuskaitse alas või miljööväärtuslikus piirkonnas, siis kehtivad sellele teatavad piirangud, millega tasub tutvuda enne ostu.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et igal variandil on omad plussid ja miinused ning erinev hind. Seepärast tuleks need variandid korralikult endast lähtuvalt läbi mõelda, sest ei ole sellist varianti, mis sobib kõigile. Tihtipeale pole kõiki mainitud variante saada sulle sobivas piirkonnas ja tuleb kaaluda alternatiive. Kui on leitud enda vajadusi ja võimalusi arvestav eesmärk, siis muutub otsimine lihtsamaks. Väheneb oht teha emotsiooniost, mida hiljem kahetsetakse. Kui on selge otsitav objekt, siis on lihtsam teha selle kohta põhjalikum kodutöö ja vältida võimalikke vigu. Olles ise kindlam annab see parema positsiooni ka hinnaläbirääkimistel. Hinnaga seoses tuleb hoolikalt läbi mõelda oma finantsilised võimalused ja läbi mängida erinevad tulevikustsenaariumid. Praegune odavate laenude turg ei jää kindlasti selliseks kogu laenuperioodi vältel ja samaks ei jää ka kinnisvarahinnad. Kui praeguse pikalt tõusnud hindadega turul peaks laenuga ostetud kodu väärtus märgatavalt kukkuma, siis muutub selle kodu müümine keeruliseks – müügiraha ei pruugi ära katta olemasolevat laenujääki. Seepärast tasub jääda pigem konservatiivseks, mitte osta kodu maksimaalse panga poolt saadava laenuga.

Taavi Tilga,

AusKonsult OÜ juhatuse liige

Jaga seda:
Facebook