7 viga, mida vanema korteri renoveerimisel vältida

Renoveerimine on paljude jaoks omandanud negatiivse alatooni. Kõik me oleme kuulnud lugusid naabritelt, sõpradelt või sugulastelt, kuidas remondi käigus läks kõik valesti – eelarve ületas igasuguse piiri, kogu protsess venis kordades pikemaks kui algselt kavandatud. Leian, et selle põhjus on enamasti teadmatus ja sellest tulenevad ootused, mis ei saagi realiseeruda.

Esmalt tuleks selgeks teha, millised eesmärgid on reaalsed ja alles siis on võimalik õigete sammudega nendeni jõuda. Kui eesmärgid on ebarealistlikud, siis pole neid võimalik täita ka parima tahtmise korral ja ongi olemas jututeema lähedastega sellest, kui hullumeelne tegevus see renoveerimine ikkagi on.

Alljärgnevalt toon välja 7 levinud viga, mida on võimalik vältida, kui neid õigeaegselt teadvustada ja nende teemadega tegeleda. Loomulikult on võimalikke probleemseid kohti veel, kuid kõiki siinkohal välja tuua oleks mõeldamatu. Seepärast piirdun seitsme, enda arvates olulisimaga.

  1. Väldi materjalide ostu ja remondiga alustamist enne renoveerimisplaani ja eelarve koostamist. Renoveerimisplaan ja eelarve ei pea olema ülipõhjalikud, kuid siiski on mõistlik see teema enda jaoks korralikult läbi mõelda. Tehes lihtsamad joonised (näiteks korteri plaan mööbli paigutuse ja mõõtudega) ja mõeldes läbi kasutatavad materjalid saab leida vajaminevad mahud ja paika panna ligikaudse tööde tegemise ajagraafiku. Selle info põhjal saab koostada ligikaudse eelarve ja vajadusel korrigeerida näiteks materjalide valikut, et olemasolevatest vahenditest ikkagi piisaks. Kindlasti tuleb arvestada reserviga, mille suurus peab olema vastavuses eelarve täpsusega, kuid mitte vähem kui 10%. Kogemused näitavad, et ka kõige täpsema eelarve puhul on reaalsed kulud pisut suuremad. Kõige halvem variant on see, et alustatakse ilma igasuguse orientiirita ja kulutatakse alguses suurem summa kallitele materjalidele. Remondi käigus selgub, et raha jääb puudu ja ülejäänud materjalid ja sisustus ostetakse võimalikult soodsalt või jääb remont rahapuuduse tõttu üldse lõpetamata. Esimesel juhul on tulemus lihtsalt ebamõistlik, teisel puhul võib tekkida elamiskõlbmatu korter (näiteks sisustuseta vannituba ja köök), mille eest on endiselt vaja tasuda kommunaalarved.
  2. Ära keskendu liigselt kallitele viimistlusmaterjalidele. Kvaliteetsed materjalid ei ole loomulikult kõige odavamad, kuid mingist piirist ülespoole minnes läheb hinna ja kvaliteedi suhe paigast ja sa ei saa kulutatud raha eest samavõrra rohkem kvaliteeti. Kui on soov saada luksuslikumat tulemust, siis võiks osta kallimad sanitaarseadmed (segisti, vann, WC pott) ja tehnika. Loomulikult tuleb hoida silm peal eelarvel.
  3. Remondi planeerimisel ära jäta väljavahetamata amortiseerunud osi (uks, sisseehitatud mööbel jms), mis võiks veel mõne aasta kesta. Kui enne remonti tundub mõistlik raha säästmiseks jätta alles võimalikult palju, siis peale remonti võivad alles jäetud osad paista täiesti sobimatud. Samuti tuleb arvestada, et neid on vaja remondi ajal liigutada või kaitsta kahjustamise eest ja see kõik on aja- ning rahakulu. Kui tulemuseks on võimalik mittesobiv kooslus vana ja uue vahel, siis peaks leidma vahendid, et ka need osad asendada.
  4. Väldi kõige odavamat remondimeest/-firmat, kui sa pole kindel saadavas kvaliteedis. Tihtipeale on kõige odavam remondimees „kuldsete kätega“ ja teeb tööd kiiresti, kui ainult kohale jõuab. Kui töömehe tuleku peale kindel olla ei saa, siis võib remont määramata ajaks venima jääda ning odavast variandist saab hoopsiki kõige kulukam. Ka firmade puhul tasub olla ettevaatlik ja uurida nende varasemat tausta ning käitumist. Kui nad ajavad asju ametlikult, siis on hind küll pisut kallim, kuid tellijal on olemas teatav kindlus, et nad vastutavad tehtud töö kvaliteedi eest ja vajadusel likvideerivad leitud puudused, et oma mainet hoida.
  5. Üks spetsiifilisem viga, mida tihtipeale suuremates korterelamutes tehakse on gaasipliidi väljavahetamine eelnevalt piisava elektrivõimsuse varu olemasolu kontrollimata. Probleemi olemus on lihtne – kui remontimata korteris on gaasipliit (osades veel lisaks gaasipõleti sooja vee saamiseks) ja see asendatakse elektripliidiga (elektriboileriga gaasipõleti asemel), siis korteri elektritarbimine tõuseb märgatavalt. Kui korteril on 16A (või väiksem) kaitse, siis on probleem. Kasutades pliiti kui samal ajal töötab ka näiteks pesumasin, külmkapp, elektriboiler ja valgustus, siis tõenäoliselt lülitub kaitse välja. Selleks, et ei peaks tarbimist ajastama ja elektrikapi juurde jooksma, oleks mõistlik kasutada ka edaspidi gaasipliiti või lasta paigaldada suurem peakaitse ja vedada mõned lisakaablid.
  6. Kui on soov vanad aknad välja vahetada kaasaegsete pakettakende vastu, siis kontrolli kindlasti ventilatsiooni toimimist. Viga, mis tehakse on see, et vanad aknad asendatakse uutega mõtlemata, kuidas muutunud olukorras sisekliima toimib. Uued aknad ei võimalda nende kaudu enam õhuvahetumist ja kui ventilatsioon ei toimi, siis tekib tuppa liigniiskus. See omakorda põhjustab ebamugavust ja loob soodsa pinnase hallituse tekkeks. Juba tekkinud hallituse eemaldamine on tülikas ja võib kahjustada viimistlust. Seega märksa lihtsam on seda ennetada. Kui olemasolev ventilatsioon ei toimi, siis võib olla abi ventilatsioonilõõride puhastamisest või värskeõhuklappide lisamisest. Ventilatsioon toimib, kui ventilatsiooniresti juures kätt hoides on tunda õhu liikumist.
  7. Viimane levinud viga on korteri kindlustamata jätmine. Kui korter on ostetud pangalaenuga, siis on kindlustus kohustuslik, kuid tihtipeale pangalaen puudub ja siis ei nähta vajadust kindlustuse eest maksta. Loodetakse, et midagi ei juhtu ja säästetakse kindlustusele kuluv summa. Mina leian, et sääst ei ole kuigi suur (korterite kindlustusmaksed on küllaltki madalad) ja kui midagi peaks ikkagi juhtuma, siis võib väljaminek olla väga suur ja tavaliselt vajalikul hetkel sellist summat pangaarvel pole. Kõige sagedasemini põhjustab suuri kulutusi vee-avarii, harvem tulekahju. Kuna antud teema puhul on tegu kortermajaga, siis tuleb arvestada ka naabritega. Kui elad esimesel korrusel, siis ise vee-avariid põhjustades oled ainus kannataja, kuid olles näiteks viimasel korrusel on olemas võimalus, et sinu poolt põhjustatud uputus tekitab kahju kõigile allpool elavatele naabritele. Sellisel juhul on abi vastutuskindlustusest. Unerahu huvides on mõistlik valida enda olukorrale ja riskitaluvusele sobiv kindlustus.
Põranda veekahjustus

Põranda veekahjustus

Selline on minu arvates nimekiri olulisematest vigadest. Kindlasti jäid välja mitmed levinud vead. Juhul kui arvad, et midagi olulist jäi mainimata või soovid põhjalikumat infot, siis võta meiega ühendust või kirjuta kommentaaridesse.

Mõningaid näiteid humoorikatest ehitusvigadest saad vaadata siit.

Taavi Tilga,

AusKonsult OÜ juhatuse liige

Jaga seda:
Facebook
Posted in Uncategorized.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

5 × 1 =